Meelis Luksi maalinäitus mai-juuni 2018

Head külastajad!

Nüüdsest on võimalik näha meie I korruse fuajees maalikunstnik Meelis Luksi näitust. Meelise maalid ei ole tavalised- need on maalitud varvaste abil.

Meelis endast:

Minu nimi on Meelis Luks, aga mind tuntakse ka Mella nime all. Olen kunstnik, kes maalib oma töid pintsel varba vahel. Reesuskonflikti tagajärjel peale minu sündi 1968. aastal sai mu liikumiskeskus ajus kannatada. Ma ei saa ise rääkida, teiste toetuseta kõndida. Vajan igakülgset kõrvalabi. Kuid see kõik ei takista mind elamast, töötamast ja elust rõõmu tunda.

Joonistada on mulle alati meeldinud. Mäletan, kui mulle suruti jäme vildikas pihku ja siis ma joonistasin suuri koerasarnaseid elukaid. Alguses ma ikka püüdsin käega joonistada, kuigi see oli väga raske. Varba vahele pistsin pliiatsi umbes 1985. aastal. Ajendiks sai dokumentaalfilm „Ratastoolitants“, kus näidati Tiiat, kes tikkis ja kirjutas jalaga. Sel moel on mul palju kergem töötada.

Olen teinud kunsti ka tavalise trükimasinaga trükkides tähtedest koosnevaid pilte – nn trükigraafikat. Maalimisega hakkasin tõsisemalt tegelema 90-ndate aastate alguses. Siis oli see oma lõbuks maalimine, kuna üksi kodus olles oli ju igav. Heade sõprade abil õnnestus mul 1993. aastal saada ülemaailmse Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ühingu liikmeks. Kõik oma valmis maalitud taiesed olen kohustatud saatma Šveitsi. Parimatest maalidest valitakse välja postkaartide, kalendrite trükkimiseks ja näitamiseks rahvusvahelistel näitustel.

Mulle meeldib maalida loodust, vett, merd. Maalin põhiliselt õlivärvidega. Ühe pildi valmismaalimine võib kesta mõnest nädalast kuni mõne aastani.

Peale maalimise tegelen ka arvutiga. Olen iseseisvalt õppinud arvuteid kasutama. Praegu töötan füüsilisest isikust ettevõtjana. Põhiliselt teen veebilehti, programmeerin erirakendusi.

Üheks minu hobiks võib ka pidada line-tantsu ratastoolis. Olen 2017. aasta maailmameister.

Ma ei pea end invaliidiks ega sandiks. Olen inimene, kes on kohanenud oma puudega. Pole ju vahet, kas ma saan kõndida või mitte, tähtis on, et ma olen võimeline mõtlema. Mul on kõik olemas, et olla kasulik teistele inimestele.

Olen õnnelikus abielus. Leidsin oma abikaasa Marilou kaugelt Filipiinidelt. Elame Tallinnas, Mustamäel.

Olen rõõmsameelne ja ei karda raskusi. Ei meeldi virisevad inimesed.

Elu on elamiseks, mitte virisemiseks!